IT – haridus ja -haritus

Laura, Jooni, Kreet ja Radne kirjutasid teemal “IT- haridus ja -haritus“, lugesin nende rühmatöö läbi ning avaldan oma mõtted sel teemal siin.

Valikuid, kus peale keskkooli IT õpinguid allustada on Eesti mitmeid, küllap leiab igaüks endale sobiva. Samuti on mitmeid programme, mis on mõeldud põhi- ja keskkoolinoortele, et nende seas juba varajases nooruses huvi tekitada ning erialavalikule kaasa aidata. Lisaks on veebiavarustes ka palju nii tasuta kui tasulisi kursusi ning materjale, mida igaüks, kel huvi, uurida ja puurida saab.

Aga kas IT sektoris näiteks arendaja või analüütikuna töötamiseks üldse on vaja haridust, paberit tagataskusse või piisab siiski omal käel omandatud oskustest? Tööst tuleb välja, et teatud ametite jaoks on haridust tõendav dokument rohkem vajalik kui teistel. Näiteks arendajana on olulised pigem sinu oskused, paberit küsitakse avalikus sektoris ametisse asudes või riigihangetes osalemiseks, et sinu oskusel hankija jaoks ka mingisugune garantii oleks.
Juhtivamal positsioonil töötades on tihtipeale nõutud ka bakalaureuse või magistrikraadi olemasolu.
Loomulikult annab paber mingisuguse kindluse, et inimesel on piisavad kompetentsid oma erialal hakkama saamiseks, kuid vähemolulist rolli ei mängi ka kogemus ja isikuomadused. Olles töötanud erinevatel juhtivatel positsioonidel ning  omades huvi ka IT valdkonna vastu, kui omamata vastava eriharidust, võib kandidaat, kes konkureerib just ülikooli lõpetanud, ilma igasuguse töökogemuseta koolilõpetajaga, ta kaugelt seljatada. Paber üksi ei garanteeri töökohta, kogu kompott on oluline. Siiski juba õpinguid alustatuna tasuks kool alati ära lõpetada, see näitab inimese sihikindlust, võimet alustatu lõpuni viia ning kindlasti pakub ka näiteks väga kogenutele arendajatele uut infot, mida oma töös kasutada. Kraad pole kohustuslik, aga annab tööturul kindlasti lisaboonuse. Olulised on mõlemad – nii haridus kui haritus!

b8c2576a9ac4e63e9cd17e8425590721

Advertisements