IT proff – visioon ja tegelikkus

Olles alles esimese kursuse tudeng Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, vaatan tahes-tahtmata korra-kaks nädalas ka erialaseid töökuulutusi. Kuigi olen hetkel täiskohaga tööl ning lähiajal tööandjat vahetada ei plaani, hoian end siiski kursis. Kui aga mõni tõeliselt ahvatlev pakkumine silma jääb, siis vahel kandideerin ka – mõni võimalus tekib elus ainult üks kord ning siis ei tohi seda maha magada. Ja kandideerimine ei tähenda kohe, et uue pakkumise vastu võtan, see on pigem enese ja ettevõtte testimise periood, mil näen, millised kadalipud mul erinevates organisatsioonides läbida tuleb, enne, kui selle jaatava vastuse kätte saan. Lisaks saab kandideerides alati ka infot selle kohta, millised on su tugevused ja nõrkused – kui sa neid ise ei tea ning milliseid oskusi võiksid konkreetset ametikohta silmas pidades juurde õppida. See annab võimaluse enne tegelikku töökohavahetust oma oskusi täiendada ning järgmine kord juba pädevam olla.

Tööportaalid pidevalt on täis kuulutusi, kus otsitakse it-spetsialiste. Ajakirjanduski vahutab päevast päeva, kui palju meil IT sektoris töötajaid sel ja sel aastal puudu saab olema. Programmeerimisest on saamas üks keel, mille võiks tähtsuselt inglise ja vene keelega varsti samale pulgale asetada. Kui esimese klassi miniinimesed juba vaikselt koodi hakkavad kirjutama, siis tundub, et tööandjad on turu pakkumise olukorrast ees ning oodates nende väikeste junsude suureks kavamist, otsitakse juba praegu tehnoloogiaalase kõrghariduse, 5+ aasta töökogemuse ning Java, CSS, HTML, C++, Phyton, JavaScrip ja .NET oskusega töötajaid. Iseloomuomadustest on kindlasti olulised avatus, hea suhtlemisoskus, hea planeerimisoskus, out of box mõtlemine ja ambitsioonikus. Ja ära ei saa unustada elementaarseid keeleoskusi: eesti, inglise, vene, soome ja hea, kui oskaks saksa ja prantsuse keelt ka.  Muidugi, kes ei tahaks endale supervõimetega töötajat, kes saab hakkama kõigi ülesannetega, mõistab igat keelt ning keda kõik kolleegid armastavad?

Tudengitel on loomulikult alati võimalus ettevõtete uste taga köia ning praktika võimaluste kohta uurida. Mis aga siis, kui oled täiskasvanud inimene, aastaid töötanud ning igakuine sissetulek on oluline, et täita maksekohustusi? Praktikale minek tähendaks kas põhitööst loobumist või minimaalselt kogu aastase puhkuse (28 päeva) realiseerimist, et teises ettevõttes praktika sooritada. Võimalik, et praktikale ei järgne ka tööpakkumist ning nii asudki tagasi oma põhitöökohale ning selleks aastaks on võimalused sisuliselt otsa.
Olgu, alati on võimalik ka riskida – tulla töölt ära ning anda endast parim, et leida tasustatud praktika- ja töökoht – aga risk võib tähendada ka töötuks jäämist ja seda ei saa kõik endale lubada.
Mis siis sellises olukorras teha? Tööpakkumistes nõutakse mitmeaastast kogemust, aga seda sul pole, praktika saad teha puhkuse ajal, kui õnnestub kogu puhkus korraga välja võtta. Vahest saad korraga teha töö ja praktika?
Senise kogemuse põhjal võin öelda, et mitmed ettevõtted on siiski valmis tööle võtma ka neid, kel kogemust vähem, kui kuulutuses esialgu nõutud. Kui näitad üles initsiatiivi ning valmidust õppida ja pingutada, siis saad jala ukse vahele ka ilma aastaid kogemusi omamata.

Advertisements