Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Paljud meist kasutavad igapäevaselt arvutit, aga paljud tegelikult ka turvariskidega kursis on?

Andmeturvet käsitletakse kolme komponenti – tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Kevin Mitnick, Ameerika turvaekspert, endine tagaotsitud häkker, on väitnud, et turvalisus tase võrdub nende kolme komponendi korrutise, mitte summaga. Kui üks neist on null, on kogu summa null.
Seega üksnes heast seadmest ning tarkvarast ei piisa, vaja on teadmisi, kuidas tehnoloogiat õigesti ning turvaliselt kasutada ja millistest (ohu)olukordades kuidas käituda.

Vaatleme lähemalt üht tuntud turvariski, millega ilmselt pea igaüks meist on kokku puutnud: PETTUSED.

Küllap olete enda virtuaalses postkastis (loodetavasti rämpspostis) märganud kirju pealkirjaga “You have won” või “Urgent, please”, mis ootamatust võidust või väga “hädavajalikust” rahasoovist teada annavad, sisaldades endas kas isikuandmete varguse katset või raha väljapetmist. Kergeusklikumad avavadki kirja ning siis on hiljem jama lahti.
Kuidas sellised lõksu sattumisi vältida? Esimesena tuleb appi tehnoloogia, tarkvara, mis sorteerib kahtlasena tunduvad kirjad meilboksis ning väheteadlikemale kasutajatele jäävad need seetõttu ilmselt ka märkamatuks. Vahel juhtub, et saatja nimi võib ühtida mõne tuttava omaga, sel juhul tuleks enne ka saatja aadressi kontrollida – üldjuhul koorub sealt välja midagi üsna kahtlast.  Ehk olge skeptiliselt – üldjuhul miljon päris ilma lotopileti ostmist sülle ei kuku!
Teine samm – kuidas üldse arvutit kasutada? Kuidas Outlooki või Gmailiga ümber käia? Tee endale selgeks, kuidas ja mida kust leida ning milliseid nuppe ja seadeid pigem näppida ei tasu, kui arvutiga suurem sinasõber pole.
Kolmas samm – millist skripti jälgida, kui postkasti on sattunud kahtlase väärtusega kiri? Mida teha kui oled selle juba avanud? Kellel asjast teatada? Ehk tee endale selgeks, millised on reeglid, mida sellistel juhtudel järgima peaksid.

Olgem skeptilised ning harigem nii ennast kui teisi, eriti vanemat generatsiooni, kes oma heatahtlikkuse ning väikse sinisilmsusega kipuvadki “kannatajaid hädas” aitama!