Copyright – is it right?

Täna võtame ette intellektuaalomandi teema. Aeg on välja kaevata kõik head lood, et siis piinliku täpsusega jälgida, et jumala eest lugu või osas sellest kusagile avalikku “ruumi” ei satuks, muidu oled kohe trellide taga -süüdistuseks autoriõiguste rikkumine.

Rick Falkvinge ja Christian Engström pakuvad oma raamatus The Case for Copyright Reform välja erinevaid lahendusi, kuidas kohati absurdseks muutunud “monopolieeliseid” inimsõbralikumaks muuta. Nad toovad välja mõned põhimõtted, mis kokkuvõttes võiks kaasa aidata nii toodete kui ühiskonna arengule, kuid ei jätaks kaitse ja tasuta ka ideede autoreid:

*Moral rights unchanged –  väita, et mina leiutasin jalgratta või telefoni, oleks vale. Viidata tuleb autorile ning seda Rick ja Christian muuta ei soovi. Igati mõistlik ja aus punkt, loodan, et see ei muutu kunagi.

*Free Non-Commercial Sharing – tahad sõbrale internetis leitud luuletuse saata? Oh, well, ei saa. Rick ja Christian loodavad seda muuta, nad soovivad taastada autoriõiguste algse versiooni, mil üksnes kaubanduslikul eesmärgil levitamiseks oli vaja õigusi. Inimesed omavahel, sõbralt sõbrale jagades aga ei pidanud seaduse vastu eksimise pärast muretsema.
Olgem ausad, seda sõbralt sõbrale jagamist tehakse nii kui nii, olgu see seaduslik või mitte, see toimub. Kui keegi selle pealt tulu ei teeni, ei näe ma põhjust, miks selle eest kedagi karistama peaks.

*20 Years Of Commercial Monopoly -tänane olukord, kus copyright õigused kestavad eluea, pluss 70 aastat peale, on absurdne. Ükski investor ei ole huvitatud nii pikast investeeringust. Raamatus on ettepanekuks on tehtud 20 aastat. Arvan isiklikult, et see aeg võiks isegi lühem olla, maailm areneb nii kiiresti, see, mis oli 20 aastat tagasi midagi väärt, on ammu aja hammasrataste vahele kadunud. Pakun pigem 10-15 aastat.

*Registration After 5 Years – paljud tööd ja teosed, mis tänapäeval veel copyright‘i all on, on sattunud keerulisse olukorda, kus autor ja isik, kas siis füüsiline või juriidiline, on täpselt teadmata. Enamus neist ei oma enam mingeid väärtusi, aga kasutada ei saa neid endiselt. Copyright õigus peaks antama automaatselt ja kui autor soovib oma õigusi pikendada, peab ta ennast registris ametilikult registreerima.
Igati nõus, nii kaob ära probleem, kus teose või töö autor on teadmata.

* Free Sampling – paljud loojad soovivad oma töös kasutada lõike juba olemasolevatest töödest, aga see on copyright’i tõttu keeruline. Loomemaailm muutuks tunduvalt avaramaks, kui seda muuta. Raamatu autorid soovivad anda õiguse kasutada juba olemasolevatest töödest mingeid juppe, loomaks uusi teoseid.

* A Ban on DRM – DRM is an acronym for “Digital Rights Management”, or “Digital
Restrictions Management”. Seda terminit kasutatakse klientide või kodanike kasutusõigusi piiravate reeglite, isegi kui neil on õigused olemas, ühisnimetajana. Suurkorporatsioonid kehtestavad enda reegleid, mis kaotab mõtte luua riiklikud eeskirjad ja seadused, mis kasutusõigusi reguleeriksid.
Raamatu autorite sõnul tuleks DRM-ist loobuda, nii ei saa ettevõtted kasutajatega manipuleeriga ja riiklikud eesrkirjad kehtiksid kõigile ühtemoodi.
See valdkond peaks kindlasti olema paremini reguleeritud ning võimalik, et DRM-i keelustamine parandaks kasutajate olukorda.

Kokkuvõttes võib öelda, et intellektuaalomangi õigused on kindlasti vajalikud, aga praegused seadused on ajast ja arust ning vajavad üle vaatamist, et ühiskonna arengut soodustada.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s